Tarbija võib küll gaasi kulu kontrollida, kuid arve erineb ikka tema arvestustest. Foto: RAUNO VOLMAR

Kuna tavalised gaasimõõdikud kliimast põhjustatud gaasi mahu muutust ei arvesta ja täpseid mõõdikuid pole, arvutavad võrguettevõtted arvesti näidu ümber. Nii tuli ühele Energate OÜ kliendile veebruaris arve, kus jaanuarikuine arvesti järgi tarbitud gaasikogus 300 m³ oli üllatuslikult korrigeeritud 327 kuupmeetriks.

Firma kinnitab, et sellise korrigeerimise õigus neil on juba eelmisest suvest. „Eelmisel suvel me ei korrigeerinud, kuigi kinnitatud tüüptingimuste põhiselt oli meil selleks õigus juba juulis 2009,” ütles OÜ Energate gaasivõrgu tehnik Arvo Tamme.

Kliendile tekitab see aga küsimuse, miks ei korrigeeritud arvet ühest väiksema koefitsiendiga palaval suvel, vaid „ärgati” alles krõbekülma jaanuari kätte jõudes? „Milleks siis mõõdik üldse on, kui see ei näita tegelikku tarbimist?” küsib klient. Tema sõnul pole tal tarbijana ülevaadet tarbitud gaasi kogusest ja gaasi kütteväärtuse muutuse tõttu ka hinnast. „Kui lähen ostan poest leiva, kas siis ka alles kassas arvutatakse hinnasildil olnud hind ümber, sest ilm oli külm ja jahu juhuslikult tavapärasest kvaliteetsem?” küsis klient retooriliselt.

Tarbijakaitse nimetab probleemi konkurentsiameti valdkonda kuuluvaks, kuid soovitas küsida nõu ka tehnilise järelevalve ametilt. Viimane nimetab probleemi aga tarbijakaitse küsimuseks.

Energate’i tehniku Tamme väitel kannab Energate OÜ aastas maha keskmiselt 7–8% edasimüümiseks ostetavast gaasist, mille eest tarbija tegelikult ei maksa. Et täpsed arvestid jõuaksid igasse majapidamisse, peaks aga tegema aastatepikkuse tasuvusajaga investeeringuid, sest korrigeeriva arvesti maksumus võib ulatuda 30 000 – 35 000 kroonini, millele lisanduvad ka ümberehituskulud, kui tegemist on olemasoleva tarbimispunktiga.

Kolm varianti

Eesti Gaasi juhatuse liikme Raul Kotovi sõnul on võrguettevõttel antud juhul kolm varianti: arvestada võrguteenuse hinda määrates juba ette kadude ja mahu erinevusega, paigaldada piisavalt suurte gaasikoguste puhul isekorrigeeriv arvesti või kajastada ümberarvutused kliendi arvetel. Eesti Gaas väiketarbijatele gaasikoguseid ümber ei arvuta.

Isekorrigeerivat arvestit on välja töötamas AS Gaasienergia. Firma juhatuse liige Simo Lahesalu kahtleb siiski, kas see kunagi turule jõuab. Nimelt on samal ajal tunduvalt suurema turuosaga Eesti Gaasil huvi arendada välja Eesti turu jaoks mõeldud targa mõõtmise seade. Sellega saaks klient infot oma energiakasutamise kohta.

Lahesalu sõnul on Eesti seaduse puudujääk selles, et gaasi normaalseks temperatuuriks on arvestatud toatemperatuur ehk 20 kraadi. „Reaalselt gaas selleni kunagi üles ei soojene, ja seepärast on vajalik ka alatine korrigeerimine.” Tema sõnul oleks probleem olemata, kui eeskuju võetaks põhjanaabritelt, kus gaasi baastemperatuuriks on võetud null kraadi.

Klient võib taotleda täpset mõõtjat

•• Maagaasiseaduse § 24 järgi peab võrguettevõtja tagama kõigi tema võrku sisenevate ja võrgust väljuvate gaasikoguste kindlaksmääramise.

•• Teisalt võib lugeda seadusest ka välja, et kui tarbija arvates ei ole arvele lisatud summa õige ja põhjendatud, siis on gaasifirmal õigus ja kohustus panna kliendi juurde uus korrigeerijaga mõõtja. Korrigeerimine ise on aga füüsikaliselt paratamatu, sest gaasi maht on seotud otseselt riigile laekuva aktsiisi arvutamisega.

•• Eesti Gaasi juhatuse liikme Raul Kotovi sõnul tuleks koefitsienti arvutada ka sooja ilmaga. „Kui on võimalus, et on pluss, siis on võimalus ka miinuseks. Küsimus on selles, kus see arvesti asub, et gaasi temperatuur ka reaalselt üle 20 kraadi tõuseks,” selgitas ta. Kotovi sõnul on Eesti tingimustes gaasitorud enamasti maa sees, kus talvel on torustikes temperatuur 1–2 kraadi, suvel 15–17 kraadi. Oluline on see, mis temperatuuriga gaas arvestit läbib.